Aktiivsete ja passiivsete liigutuste kaasamise vajalikkus massaazis..

..ehk kuidas Greete kohe hulluks läheb.
Millest teada saada, et ma teooriaeksami läbi olen kukkunud? Aga loomulikult sellest, kui ma reede õhtul jooma hakkan, sest siis pole laupäevalvaja praktilisele osale minna. Juhvalleriii!!
Tegelikult ma ei joo üldse palju, ma ainult räägin koguaeg, kuidas peaks jooma. Samas ma võin teile öelda, et joomine suurendab näiteks riski saada maksatsirroosi või midagi sellist. *läheb kuskile kõrgesse kohta ja vaatab hästi lähedalt alla*

alkohol mu arm

Asjad lähevad natuke liiga hästi, et ennast rahulikult tunda ja lõdvaks lasta. Ma haistan mingit tugevat kriisi või muud jama. Niisiis ma ei suuda täielikult lõdvestuda, asju nautida ja ootan kodus, kuni mulle tellis pähe kukub.
Miks inimestele keerulisus meeldib? Miks peab juba mahajahtunud asja uuesti mikrosse pistma ja üles üritama soojendada? Isegi siis, kui ma järjepidevalt sõrgu vastu ajan, ei saada aru, et pole mõtet. See teeb haiget tegelikult. See, et sind sunnitakse koguaeg mõtlema sellele, millele sa ei tohiks mõelda...
Peab vist jälle jooma hakkama. Jooma hakkama ja telefoni kuskile ära peitma, et ei saaks lollusi teha ja midagi perse keerata jälle. Nagu mul kombeks on.

Mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun...taruiraraa

Aeg-ajalt libisemine ja oma vanadesse jalajälgedesse perseli kukkumine on ju loomulik? Sest noh, eksimine on inimlik ja viimati, kui ma kontrollisin, kvalifikatseerun ma inimese alla. Ühesõnaga. Ärge vaadake mind nii. Ma ei ole seda väärt. Või olen? Ei ole ju?

Miinus 17

Homme lubas kuni miinus 17 kraadi ja juba täna, miinus kaheksaga oli mul selline tunne, et kõik vähegi väljaulatuvad kehaosad kukuvad lihtsalt ära. Halb!

Kiilakas siil

Aastavahetus oli üllatavalt mõõnus. Herr Chalise katsus mu kintsu ja teretas mind kättpidi ja ma sain katsuda tüüpi, kes on oma silmaga Johnny Deppi näinud. Two in one täitsa ju.
Ja ma olen haige nüüd.