alkohol mu arm

Asjad lähevad natuke liiga hästi, et ennast rahulikult tunda ja lõdvaks lasta. Ma haistan mingit tugevat kriisi või muud jama. Niisiis ma ei suuda täielikult lõdvestuda, asju nautida ja ootan kodus, kuni mulle tellis pähe kukub.
Miks inimestele keerulisus meeldib? Miks peab juba mahajahtunud asja uuesti mikrosse pistma ja üles üritama soojendada? Isegi siis, kui ma järjepidevalt sõrgu vastu ajan, ei saada aru, et pole mõtet. See teeb haiget tegelikult. See, et sind sunnitakse koguaeg mõtlema sellele, millele sa ei tohiks mõelda...
Peab vist jälle jooma hakkama. Jooma hakkama ja telefoni kuskile ära peitma, et ei saaks lollusi teha ja midagi perse keerata jälle. Nagu mul kombeks on.