laupäev, jaanuar 05, 2008

Mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun...taruiraraa

Aeg-ajalt libisemine ja oma vanadesse jalajälgedesse perseli kukkumine on ju loomulik? Sest noh, eksimine on inimlik ja viimati, kui ma kontrollisin, kvalifikatseerun ma inimese alla. Ühesõnaga. Ärge vaadake mind nii. Ma ei ole seda väärt. Või olen? Ei ole ju?