laupäev, juuli 11, 2009

hea ilm on muidu

Täna otsustasin parkimsikontrolöride kiuste bussiga tööle minna. Ei old väga hea mõte. Lisaks sellele, et bussis olid kontrollid (minul, kui eeskujulikul kodanikul oli õnneks pilet) ja mingi koolipoisi ja kibestunud kontrollimuti vahel läks rüselemiseks, hakkas mingi vene eit muga iste mittepakkumise eest mölisema (niimoodi kõvasti, venekeeles ja ebaisikuliselt, vaadates samas mulle põlastava pilguga otsa). Kui küsisn, et kas ta tahab istuda jumala viisakalt, siis turtsus vastu umbes, et küll mina jaksan seista, istu istu. Mis ma pean siis kohe püsti kargama ja kulpi lööma, kui selline inimene bussi sisse astub? Ja üldse, kui sa seista jaksad, siis mille kuradi pärast sa oma suu üldse lahti teed ja niimoodi demonstratiivselt virisema hakkad. See, et sa vana, kole ja paks oled, ei ole minu süü. Mul on ka jalad pärast 11 tunnist tööpäeva väsinud äkki. Kui sa nii põdur oled ja sulle hirmsat moodi liiga tehakse, siis ei ole vaja üldse välja ronima hakatagi nii hilja õhtul ehk? Oleks siis viisakalt küsinud, poleks mul mingit probleemi olnud, oleks veel naeratuse ka juurde pakkunud...aga selline nahhaalsus teeb kurvaks lihtsalt. Sellise tõreda ja pahura ja "jube haigete jalgadega" umbkeelse vanainimese vastu ei ole mul kahjuks või õnneks mingit rispekti. Seisku ja olgu vakka.
Kord kvartalis bussiga sõitu ja selline nõmedate inimeste üledoos, et hoia kahe käega peast kinni. Ja nagu sellest huinjaast veel vähe oleks, pritsis mingi ford transit mu uued püksid ka veel poriseks. Halleluuja!

Aga nüüd ma istun soojas toas ja naudin vihma, äikest ja müristamist, sest C-d ei ole praegu ja välja möllama ei ole homse tööpäeva pärast kah mõtet ronida. Teen kakaod ja hakkan hobbitit lugema ja varsti on vererõhk jälle normaliseerunud loodetavasti :)

Ps! Arvake, kellel nelja päeva pärast puhkus hakkab? Loodame, et ma pean seni ilusti vastu ja ei saa närvivapustust. Onju.