HAA

ja ma ärkasingi tna kell 7 üles ja vahtisin lakke niisama. Laulsin mõttes laulu "kurjus on ilmas ja headus on ilmas, hea on hea ja paa on paha" ja mõtlesin, kuidas ma käin toas ringi orants(jah mina kirjutan seda sõna nii) vest seljas.
Normaalne? I don't think so...

mina ja maailm

ma olen jõle nõme onju? Mõtlen koguaeg aint enda peale. Ja kelle peale teie siis mõtlete?
Tegelt on nii, et ärge pange mind tähele. Ma kordan. Ärge pange mind tähele. Las ma elan oma maailmas edasi, seal kus on hea ja soe ja inimesed panevad mind tähele. Vähemalt ma tahaks seda. Mis selles nii halba on ma tõesti ei saa aru? Miks teie nüüd nii leili läksite? Teie tehke oma piparkooke edasi ja ärge karte, et ma olen solvunud vms, eks? Tegelikult ka, nii isekas ma ka ei ole, et ma tahan, et mind kuskile kutsutakse, oh ei, mis te nüüd. Ilma irooniata, kallid sõbrad. See olen ju mina, lihtsalt mina:)

uu

Muide, ma sain eile sampa pudeli korgiga piki lõugu. Päris mõnus oli.

üle lume lagedaaaleeee...

Käisin just õues. Saatsin Eva ära ja ühtlasi ajasin ühe täis vanamehega bussijaamas juttu. Ta keelas meil Evaga suitsetamise ära ja ütles, et tal ei ole peale surma enam midagi oodata. Mina arvasin, et eks tal ole bussi ka oodata ja jõuluvana näiteks vms. Ta oli nõus. Siis tuli bussi, ja Eva tõmbas linna ära, soovisin onklile häid pühi ja kõike head ja tulin tulema.Tore oli.
Nagu heale lapsele kohane läksin punase tulega üle tee ka. Siis tuli selline nukker tuju peale ja ei viitsinud veel koju minna. Jalutasin. Üksi. Tagusin jalaga ühte teeäärest kaasa võtetud jäätükki ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin veel natuke. Ja mul oli hea olla. Ja siis hakkas lund sadama. Ja ma olin jõudunud oma maja ette. Aga kuna ma ei tahtnud veel tuppa minna, sis tegin veel ühe ringi. Ja mõtlesin veel natuke ja silm läks märjaks. Ei see ei ole mingi järjekordne enesehaletsemise lugu sellest, kuidas keegi mind ei taha jne. Milleks? Lihtsalt, kõik oli nii ilus, ja lund muudkui sadas ja sadas, ja sajab siiamaani vist. Ma ei pidanud muretsema isegi sellepärast, et mul läheb ripsmedušš laiali vms, sest mul ei olnud mingit mukit peal. Ja siis ma tahtsin maja taha minna. Ma pole seal mingi miljon aastat käinud vist. Kõik oli ilus ja vaikne, naaabrionu oli isegi ühe küünla sinna põlema pannud. Ja siis läks mingi loll liikumisanduriga tuli tööle ja ma tundsin ennast nii nõmedalt, sest ma just mõtlesin, et ma ei taha, et mingid lollid naabrieided mind aknast jõllitama hakkaks ja sis ma põgenesin kuskile garaaži taha ära ja istusin seal, kuni tuli kustu läks. Garaaži taga oli väike kuusk, lume alla mattunud. Mul hakkas tast hale ja ma kraapisin selle lume ta pealt maha. Armas väike kuusk oli.
Ja siis ma lihtsalt seisin ja vaatasin. Vaatasin, kuidas kõik on nii ilusti ära kaunistatud, punased, sinised tuled akendel. Paljudel on need kolmnurksed küünlad ja mõnel oli isegi jõulutäht aknal. Lõpuks märkasin, et üks vanamutt siiski jõllitas mind aknast ja ma otsustasin, et ei paku talle rohkem lõbu ja läksin minema. Maja ees jäin seisma ja hakkasin mingisse lumme kaevatud auku jäätükke viskama. Ja sis hakkas veel rohkem lund sadama ja ma lihtsalt jõllitasin taevasse. Kuradi ilus oli. Siis tuli mingi naabrimees ja ütles, et ta olevat telekast näinud mingit sellist spordiala, kus mees heitis selili ja pidi lumepalli kuskile kolme meetri kaugusel olevasse auku viskama. Ma ütlesin ahah. Ta läks tuppa. Ma jäin jälle üksi. Õnneks. Üksi on hea olla. Vähemalt täna oli.
Ja siis ma otsustasin, et kui ma kunagi ära suren, siis ma suren talvel ja õues. Mitte kuskil vanadekodus vms. Ainult, et keskkond võiks siis teine olla. Selline hästi paksu lumega kaetud mets, vaikne. Ja siis üks selline muinasjutumaja prototüüp, punane katus, mis on paksult lumega kaetud, korstnast tuleb suitsu ja aknal paistab põlev küünal. Ja siis ma lihtsalt lähen õue ja suren ära. Pikapeale katab lumi mu surnukeha täiesti ja lõpuks kustub ka see küünal aknal. Ja siis vbl mingid marjulised leiavad mu kevadel vms. Tegelikult ma ei ole veel otsustanud, kas see on ikka Eesti, kus ma suren. Võibolla mingis siberis või kuskil, kus on igavene lumi. Ma veel mõtlen sellele.
Ja sis mul hakkas külm, peale seda, kui ma olin korduvalt põlvini ulatuvasse lumehunnikusse hüpanud ja ma läksin tuppa. Tossud olid küll lund paksult täis aga see ei lugenud, sest ma olin õnnelik ja endaga rahul.
Tahaks veel õue, aga kinnud on märjad :(

Teate mis?

Minge perse kõik.

Ma kavatsen raha koguda ja siit sitamajast ära sõita. Kuskile Mehhikosse või midagi.
Vot saite nüüd mis tahtsite. Pole vaja mind, siis ei saa ka.
JA häid jõule ma teile ei soovi
Take that ... :(
Miks te nii teete ah?
Olgu pole vajagi teada...
Saan hakkama...

irw

Ma sain just teada, et mu tuttava pilt on vortsipaki peal, kaanetüdruk valmis kohe täitsa, tahaks ise kaaa, nii lahe oleks.
Ei aga jõulupaki seest sain ma 2 karu, nad on küll karud aga nad ona armasad ja pehmed ja meeldivad mulle. Katilt sain selle käeümberpandavaajsa mis on must ja millel on draakon peal ja see meeldib mulle ka, -pulgakommid ruulivad-, Rellult sain roosad geelküünlad, ma ei saa, ma lihtsalt armastan küünlaid, aga asja halb külg on see, et ma ei raatsi neid nüüd ära põletada, shit.
Ja õues on lumi inimesed, lumi!! Läki kõik õue lumeingleid tegema?Noh, mis te ütlete? Ei? Palun?EIII!!!??Kindel?Mitte keegi!?
FINE...pole vajagi, lähen üksi...ja ärge siis pärast paluma tulge, et palun Grets lähme teeme....siis on hilja juba....hiiljaaaa....vot....*näitab keelt*

juhhuuu

Mina arvasin, et jõulud tulevadki mustad, aga näed, on lootust isegi....jeeee....ainuke probleem on sellega nüüd, et mul tuleb kahe päeva jooksul kümnele inimesele kingitused ära osta...oi jah

...

Ma avastasin uue mooduse, kuidas magada. Selleks ei lähe vaja ei tekki, ei patja, ega ka voodit. Niisiis üsna selline odav lahendus. Vaja läheb alguses kahte, pärast nelja tooli, pimedat kööki ja alkoholi. Nii saab magada üks kolm-neli tundi, siis hakkate te tundma, et ei tunne enam oma kätt, ega lõuga ja tekib kerge paanika. Hetke pärast hakkate te vaatama, kus krdi kohas te üldse olete ja miks nii pime on. Teinud oma asukoha kindlaks, proovite te uuesti magama jääda. Katse läbikukkumisel tõusete te püsti ja vaatate oma jalgu, mõeldes samal ajal, kuidas on võimalik sokkidel pealt poolt nii mustaks minna. Hakkavad meenuma õhtused sündmused ja metsa kaotatud tennis. Siit siis see must sokk. Aga miks suus selline maitse on nagu oleks viina koos jogurtiga joonud? Eks ikka selle pärast, et muud pealejooki ei olnud. Loogiline samm oli ju asuda jogurti kallale. Proovige ka, minul näiteks pea pärast ei valutanud, mis on ju alati positiivne.

Heureka

Jah, täpsel- heureka, st ma olen leidnud/avastanud. Avastanud mille? Avastanud selle mida ma tahan, või arvan, et tahan. Ma tahan olla ilus, igatpidi ilus. Nii seest kui väljast, ülevalt ja alt, paremalt ja vasakult jne. Ma tahan olla ma ei tea, vastupandamatu, selline nagu keegi teine ei ole. Ma ei taha olla mingi blond ja loll ja ilus. Ma ei taha olla üldse mitte selles mõttes ilus. Ilu on ka nii jube suhteline mõiste, aga enda definitsiooni sellele sõnale ma siinkohal vist lahti seletama ei hakka. Pole mõtet, kellele ja milleks. Igaljuhul, ma tahan öelda, et ma tahaks meeldida erilistele inimestele. Eriliste all ma ei mõtle mingeid alaarenenuid või puudega inimesi, vaid minu silmis erilisi. Sellised kes ei ole tavalised. Võtame näiteks poisid. Tahaks meeldida kellelegi sellisele, kellel on omad vaated, põhimõtted ja eesmärgid. Kes teab mida ta tahab. Mitte mingile suvalisele kõlkapüksile, kelle suurim eesmärk on sind katsuda ja seejärel mittemidagiütleva näoga minema jalutada. Sellistel inimestel pole üldse mõtet minu meelest. Aga mitte selleni ma ei tahtnud jõuda, vaid... See inimene peaks olema mustakslakitud küüntega(ja dai pohh ju kui see sinu arvates imelik on), suure juuksepahmakaga, kandma tenniseid, kulunud velvetpükse, ja sellist nägu, et tal on jumala ükskõik mida sa temast arvad, sest ta tahab olla lihtsalt selline nagu ta on. Ja kui mingi roosade inimeste kari sellest aru ei saa ja tema poole imelikult vaatab siis so what? See ei huvita teda. Aga tegelikult nad ei vaata nii, ka nemad arvavad, et ta on tegelikult eriline, ta on huvitav, temas on iseloomu. Ta peaks olema selline, kes laua peal istudes ja midagi jõululaulude sarnast lauldes maha vaatab, ta ei peaks põdema selle pärast, kui ta laulab mingi kahtlase, kõrge häälega(:D). Ta peaks selline olema, et sa ei saa temast aru. Sa ei saa aru, kas sa meeldid talle, sa ei saa aru ka sellest, kas sa EI meeldi talle. Veel vähem saad sa aru, kas ta on üldse sind kunagi märganud ja kas ta teab seda, et sa olemas oled. Sellisele inimesele meeldimine oleks juba midagi. Sellise asja üle võiks juba uhke olla. Mitte sellise inimese üle, kes vaatab absoluutselt kõikide vähegi vaadatavate tüdrukute poole ilase näoga, olles ise selline libe modelli välimusega ülbe brittyboy. Mida sellistega peale hakata? Mida sellistega rääkida? Ma ei tea ja kui aus olla siis ei taha ka teada, sest ma olen aru saanud, et sellised inimesed ei huvita mind.
Ärge tehke ennatlikke järeldusi( need, kes saavad aru, kellest ma räägin, kui saavad..) ma ei ole mingi elu armunud(veel), ei, üldsegi mitte. Ta lihtsalt meeldib mulle. See vist ongi see nn fännimine vms. Põnev isiksus, kellest ma tahaks rohkem teada saada, aga seda arvatavasti ei juhtu, sest minu olemasolu ta ilmselt märganud pole. Kahju, aga mis teha. Ma pakun, et mingi loll itsitamine ja sosistamine tema möödudes ei pakuks talle erilist pinget. Aga ma ei tea ju mis talle siis õieti pinget pakub. Jaa, ta tegi mulle ükskord raamatukogu ukse lahti, see tähendab sitaks palju eks...ei aga vahet ei ole, mulle tähendab, mina mäletan seda, tema vaevalt. Ma mäletan üldse selliseid pisiasju, mida ilmselt ei oleks vaja mäletada ja millest ei ole mitte kõige vähematki kasu. Aga siiski, ma mäletan. Sellised pispasjad teevad vahel meele heaks ja seest soojaks.
Kellele ma selle jutu kirjutasin? Sulle? Endale? Kõikidele? Mitte kellelegi?...Temale? Huh...

tirilimpspoolteist

Uh ma vaatan ma olen nagu konkreetselt mingi vanainimene juba...hea veel, et jalad ei koodita, muidu oleks ju täitsa täismäng või kuidas, masendav.

sihvkad on vaese inimese pähklid

Teadsite seda enne, ah?Kui ei teadnud, siis nüüd teate, see on väga-väga vajalik inff onju.
Ja teeme nii, et te ei räägi must enam taga, sest ma hakkasin jälle luksuma...hõkk...huhh...mai viitsi luksuda kogaueg, nõme on juuu,ai fakk, selg valutab.

Melon

Mis on selline ümmargune,kollane ja hästi hea maitsega ah?Kes teab, see tõstab käe püsti ja saab tädi-greete käest ampsu ka... võibolla.

ma saabun salaja, kui laine....

Täna olin tubli ja käisin Kullos ja trennis käisin ka.Huhh nüüd olen ma täiesti väsinud kohe, jube, selg valutab, randmed hakkasid lambist valutama...aga ma olen rahul endaga, sest ma ei ole enam ammu nii tubli olnud, et trenni oleks jõudnud ja mul on kuri plaan homme ka sinna inimesi tüütama minna.Vot.Ja ma sain endale uue kulmurõnga kah aga ülla ülla see osutus nii kahtlaseks ja keeruliseks, et ma ei suutnud seda endale kulmu külge kinnitada lihtsalt, masendav kas pole?Eks ma homme lasen koolis kellelgi pusida selle kallal, sest ma ise läksin peale poolt tundi nii närvi, et ma ei saanud enam....ja siis ma panin oma vana neeti ta tükkkkk aega tagasi,sest käed värisesid rõvedalt.Aega läks, aga asja sai, hea seegi.

Igaljuhul, ma sooviksin siinkohal tsiteerida Silvit, minu suurt iidolit:D



Ma saabun salaja, kui laine,
mis randa merevaiku viib
Ja meremaik mu huulte peal on maine,
kui rõivas võbeleb kui tiib
Chorus:
Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
Ja valgel ööl ka varjust truum
Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean,et homme võin ma
Muutuda vaid nimeks sinu suul
Ja muutun samuti kui laine,
mis piire millekski ei pea
Sa oled mees ja mina olen naine,
tean mõnda, mida sa ei tea
Chorus
Ma olen nagu päev, sa öö,
üks meri teine on kui maa
Kui palju tundeid mahub meie vahele,
aimata ei suuda keegi
Muutub meri, muutub maagi
Chorus
(Olla võin kui jää või tulikuum,)
su kõigi unistuste tuum
Ja valgel ööl ka varjust truum
Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,
et homme võin ma
Muutuda vaid nimeks sinu suul
Muutuda vaid nimeks sinu suul...

-Silvi- Eesti kullafond...

tapjaananass

Kas teil on kunagi juhtunud nii, et peale suurtes kogustes ananassi söömist hakkab huultest verd jooksma?EI?No siis te olete imelikud, sest mul hakkas...ja mina olen ju jumalast normaalne, eks?

viljakohvi ja kadunud prillid

Ma kah ostsin endale lõpuks viljakohvi siis...ennem käisin Reelika juures seda joomas pidevalt...aga nüüd...nüüd on mul seda endal kahhh kodus...ja oi ma nüüd joon seda...mämmmm....julgelt mingi kolm tassi päevas läheb...aga se vist ei ole väga hea, sest kohvi on kahjulik ju.Niisiis tuleb sellest kiiresti lahti saada...joomise teel muidugi...



Aga see on ka hea, et mu prilliraamidel kadus 1 kruvi lõplikult kuhugile minu korteri sügavustesse ära ja katsu sa sellist kahe millimeetri pikkust kruvi üles leida...KUSJUURES veel ilma prillideta siis eks.Ühesõnaga ma ei leidnud seda üles ja mõtlesin siis, et tühja kah, viin homme parandusse ja nad panevad mulle selle uue kruvi sinna külge nagu sipsti. Aga võta näpust, nii kergelt see ei läinud.Prillid ei jõudnudki parandusse, kuna mu geeniusest vend otsustas, et kuna ta ei saa minu prillie käes hoides samal ajal autoust avada siis pidi ta need katusele panema.Ja arvake ära, kas ta unustas need sinna või mitte? Muidugi unustas...tal tulid mu prillid alles poole tee peal meelde aga siis ülla ülla neid katusel enam ei olnud. Ilmselt sellepärast, et auto katus oli mingi jäätaolise asjaga kaetud, mida talvel suhteliselt tihti juhtub eks, siis kukkusid need sealt suhteliselt kohe maha arvatavasti.Nüüd te siis teate lugu minu kadunud prillidest, mis kükitavad tõenäoliselt kuskil autotee peal ja nendest on juba umbes 458675 korda üle sõidetud.Oh well..pole hullu, ma saan täna uued...