Heureka

Jah, täpsel- heureka, st ma olen leidnud/avastanud. Avastanud mille? Avastanud selle mida ma tahan, või arvan, et tahan. Ma tahan olla ilus, igatpidi ilus. Nii seest kui väljast, ülevalt ja alt, paremalt ja vasakult jne. Ma tahan olla ma ei tea, vastupandamatu, selline nagu keegi teine ei ole. Ma ei taha olla mingi blond ja loll ja ilus. Ma ei taha olla üldse mitte selles mõttes ilus. Ilu on ka nii jube suhteline mõiste, aga enda definitsiooni sellele sõnale ma siinkohal vist lahti seletama ei hakka. Pole mõtet, kellele ja milleks. Igaljuhul, ma tahan öelda, et ma tahaks meeldida erilistele inimestele. Eriliste all ma ei mõtle mingeid alaarenenuid või puudega inimesi, vaid minu silmis erilisi. Sellised kes ei ole tavalised. Võtame näiteks poisid. Tahaks meeldida kellelegi sellisele, kellel on omad vaated, põhimõtted ja eesmärgid. Kes teab mida ta tahab. Mitte mingile suvalisele kõlkapüksile, kelle suurim eesmärk on sind katsuda ja seejärel mittemidagiütleva näoga minema jalutada. Sellistel inimestel pole üldse mõtet minu meelest. Aga mitte selleni ma ei tahtnud jõuda, vaid... See inimene peaks olema mustakslakitud küüntega(ja dai pohh ju kui see sinu arvates imelik on), suure juuksepahmakaga, kandma tenniseid, kulunud velvetpükse, ja sellist nägu, et tal on jumala ükskõik mida sa temast arvad, sest ta tahab olla lihtsalt selline nagu ta on. Ja kui mingi roosade inimeste kari sellest aru ei saa ja tema poole imelikult vaatab siis so what? See ei huvita teda. Aga tegelikult nad ei vaata nii, ka nemad arvavad, et ta on tegelikult eriline, ta on huvitav, temas on iseloomu. Ta peaks olema selline, kes laua peal istudes ja midagi jõululaulude sarnast lauldes maha vaatab, ta ei peaks põdema selle pärast, kui ta laulab mingi kahtlase, kõrge häälega(:D). Ta peaks selline olema, et sa ei saa temast aru. Sa ei saa aru, kas sa meeldid talle, sa ei saa aru ka sellest, kas sa EI meeldi talle. Veel vähem saad sa aru, kas ta on üldse sind kunagi märganud ja kas ta teab seda, et sa olemas oled. Sellisele inimesele meeldimine oleks juba midagi. Sellise asja üle võiks juba uhke olla. Mitte sellise inimese üle, kes vaatab absoluutselt kõikide vähegi vaadatavate tüdrukute poole ilase näoga, olles ise selline libe modelli välimusega ülbe brittyboy. Mida sellistega peale hakata? Mida sellistega rääkida? Ma ei tea ja kui aus olla siis ei taha ka teada, sest ma olen aru saanud, et sellised inimesed ei huvita mind.
Ärge tehke ennatlikke järeldusi( need, kes saavad aru, kellest ma räägin, kui saavad..) ma ei ole mingi elu armunud(veel), ei, üldsegi mitte. Ta lihtsalt meeldib mulle. See vist ongi see nn fännimine vms. Põnev isiksus, kellest ma tahaks rohkem teada saada, aga seda arvatavasti ei juhtu, sest minu olemasolu ta ilmselt märganud pole. Kahju, aga mis teha. Ma pakun, et mingi loll itsitamine ja sosistamine tema möödudes ei pakuks talle erilist pinget. Aga ma ei tea ju mis talle siis õieti pinget pakub. Jaa, ta tegi mulle ükskord raamatukogu ukse lahti, see tähendab sitaks palju eks...ei aga vahet ei ole, mulle tähendab, mina mäletan seda, tema vaevalt. Ma mäletan üldse selliseid pisiasju, mida ilmselt ei oleks vaja mäletada ja millest ei ole mitte kõige vähematki kasu. Aga siiski, ma mäletan. Sellised pispasjad teevad vahel meele heaks ja seest soojaks.
Kellele ma selle jutu kirjutasin? Sulle? Endale? Kõikidele? Mitte kellelegi?...Temale? Huh...