-500

Õues on nii külm, et eile kui ma bussi ootasin kukkus mul neer naba kaudu välja, ausõna :(

SIssejuhatus

Järgmine nädal on mul teisipäev koolis selline päev, et päeva lõpuks on mu aju ära auranud lihtsalt. Mis mõttes pannakse maailma kõige igavam aine päeva lõppu, viimaseks loenguks? Kella kuueks ei ole tegelt nagunii ilmselt enam mingit kuulamisressurssi järel. Zombipilk ainult.

Who is PIPI?

Mul on laupäeval vaja teemasünnipäevale minna ja dresscode'iks on muinasjutu tegelased. Siit ka küsimus et kas pipi on muinasjutu tegelane või on ta mingi muu elukas?

Seiklused narkometsas

Käisime isaga täna tädi maja taga metsas seenel. Eksisime ära. Isa väitis koguaeg, et siin oli ju vanasti tee, mis viib kullile välja, ausalt ka. HUI seal midagi oli. Sellist võserikku pole te oma halvimas unenäos ka näinud, mida mu isa täiesti käidavaks rajaks nimetas. Mitte mingisugust teerada polnud. Ainult isa väide "seal vanasti ju oli". Talle ilmselgelt ei jõudnud kohale, et see vanasti oli 30 ja peale aastat tagasi ja mets on kõik vähegi tee moodi asjad oma valdusesse tagasi võtnud. Korra, kui suured vareseparved karjusid kusagil väga trööstitud hämarduva metsa serval suure kase otsas ja me olime just jõudnud tagasi ühe vana maja õuele, kust me pool tundi tagasi olime mööda käinud, hakkas isegi päris kõhe. Isa muidugi kogu metsasoldud aja väitis et ta ei ole eksinud. Nägime ikka suht ulmekohti, millest meil aimugi polnud. Suur-suur mahajäetud kanala, mingi loomavaatluspunker, lumivalge haagissuvila, mille ümber kasvasid kahemeetrised päevalilled, metsaalust täis peasuuruseid tumeorantzi ja punase kübaraga kärbseseeni. Kui me sealt lõpuks tädi maja juurde tagasi jõudsime, nägime välja nagu kaks asotsiaali, kummikud põlvini porised, püksid mustad, ninad tatised, juuksed täis oksi ja lehti...isal oli veel mingi vene sinel seljas, mis ta kullilt võtnud oli ja millega ta tavaliselt seal tööd teeb. Ühel vene mehel võis küll päris pirakas küsimärk pähe jääda kui me metsa seest, eikusagilt lambist välja tatsasime ja teed küsisime. Isa tuli alles pärast selle peale, et riietus ei olnud vbl kõige õigem :D

Igaljuhul koju ma lõpuks jõudsin ja tõin meeneks hulga põdrakärbseid ka oma peas kaasa. Nii, et kes tahab endale mõnda, see võib märku anda. Ma panen nad nii kauaks tikutopsi ja söödan neile kassitoitu.

Ehe värk

Koolis mulle esimene päev üldse ei meeldinud. Kopli on ikka kopli noh. Jalutasin Nisu peatusesse ja selle aja peal sain umbes kuus kultuurishokki, alates sellest, et vanad vene mutid kasutavad üheks korraks korraga ära terve oma hiiglasliku pudeli lõhnavett ja see ajab südame pahaks ja lõpetades sellega, et julgelt 95% bussipeatuses seisvatest inimestest sõid sihvkasid ja sülitasid maha. Aga kolmanda päeva lõpuks olen ma väga väsinud, ent rõõmus, rõõsa ja õnnelik. Vähemalt praeguse seisuga olen ma küll selle kooliminemise otsusega väga rahul. Õppejõud on vahvad (kuigi me oleme ainult kolmega seni kokkupuutunud) ja kursarahvas on ka ülitsill. Täna saime tänu "õues õppimisele" ehk siis mingite mängude ja asjade tegemise kaudu kogu kooli esimese kursusega veidi tuttavamaks. Ja mulle niii meeldis. Ja oma kutsekursast sain ka nüüd ülevaate, et kes on kus ja umbes hakkavad juba vaikselt nimed ka meelde jääma.

Tänane päev oli üldse hullumaja, arvestades sellega, et ma ei ole viimased, ma julgen arvata, kuus aastat nii tegus olnud. Ärkasin kell seitse(!!!!!!!!!!!), koolis olin poole viieni, siis poole kuuest käisin trennis ja seitsmest kuni üheksani olin tööl. Bussis nokkisin püstijalu magada ja toitu tarbisin umbes 4 aastase lapse jagu, ehk siis pmts 2 võileiba ja õun 14 tunni peale jaotatuna. Muidu ei olnud hullu midagi, toidust nagu otseselt puudust ei tundnud, aga trennis oleks peaaegu pildi eest visanud ja see hirmutas ära natuke. Note to self, hommikul tuleb tarbida lisaks rohelisele teele veel mingit sorti tahket toitu, isegi kui sellega kaasneb esmapilgul kerge oksereaktsioon. Sest mõelge ise nüüd, kui ma olen harjunud kell 13 päeval ärkama ja nüüd ma olen sunnitud kella seitsmest hommikul juba silmad punni ajama ja sööma. See oleks umbes sama hea, kui normaalset inimest kell neli öösel keset sügavat und üles ajada ja öelda, et söö nüüd maitsvat putru rammusa võisilmaga ja tee endale üks mõnus paksude keeduvorstiviiludega (et hammas ei põruks, noh!) võips ka. Te ei hakkaks oksele?

No igatahes vähemalt täna ma sain teada, et mul on sõbralik nägu. Või siis vähemalt on miski, mis paneb inimesed tahtma minuga suhelda. Neljakümnega linna sõites hakkas mingi pensioniealine proua minuga kõigepealt liiklusest rääkima ja siis me vatrasime nagu kaks külamutti terve tee ja jõudsime kõik ühsikonnakriitilised punktid läbi käia, alates sellest, et eesti riigis elavad ainult vargad ja pätid ja et pensiea tõstmine 67 eluaastale on täiesti naeruväärne, arvestades seda, et prantslased olla juba palja idee peale nende pensiiga 60 aastale tõsta, lärmama hakanud ja streikima kukkunud. Keegi ei ela nii kaua, see on fakt. No ja loomulikult on pension väike ja tööpuudus tingib selle, et nendel pole võimalik ka lisaraha teenida. Kes palkab 70-aastast? Igati konstruktiivne vestlus oli ja ma siiralt tänan seda prouat 15 meeldiva minuti eest.
Jõusaalis hakkas mingi tõmmumat sorti inglisekeelt kõnelev keskealine (ent väga atraktiivse lihaskonnaga siiski! :D ) meesterahvas minu poole kahemõttelisi pilke heitma ja üritas juttu teha. Aga kuna mul oli suht otseses mõttes oksemaitse suus, sest magu vaikselt seedis iseennast ja enesetunne ei olnud kuigi hea, siis ma naeratasin viisakalt ja eemaldusin diskrteetselt. Meelitatud olin siiski. Üldiselt, kes meest tahab endale leida (kena ja noort ja ilusti prinki), siis üks vahva kesklinna jõusaal on selleks ideaalne keskkond, sest seal on mõned kohati päris pärlid, lust vaadata kohe :P
Ja no cherry-on-top'ina tuli üks asotsiaalse eluviisiga naisterahvas bussipeatuses ligi ja küsis, et kas ma kõnelen eesti keelt ja kas ma ei tahaks talle vee ostmiseks kümmet krooni anda. Peatuses oli palju inimesi, ent küsima tuli ainult minu juurde. Ma küll ei andnud talle seda kümmet krooni, ent ma siiski tundsin end veidi erilisena :D

Aga nüüd ma lähen magama, sest vastasel juhul ma zombitun täielikult. Kuigi pean ütlema, et tõsi, mis tõsi...väljateenitud uni on ikka kordi magusam sellisest tavalisest vaba päeva unest ( päev, kus sa absoluutselt mitte midagi peale netis passimise, teleka vaatamise ja muidugi söömise, ei tee)

Ps! Edu algab EHTEst? :)

ORKAAN

Ema just mainis, et elutoa aknad on nii mustad, nagu keegi oleks neile peale sülitanud. Trikk on selles, et me elame teisel korrusel. Hah!

Ja kus see orkaan oli, mida lubati? Ma eile nii ootasin :I Aint tuul on veidi tugevam kui tavaliselt ja seda ka ainult hooti..või see ongi eesti orkaan? Kui vihma ja tuule pärast antaks iga kord tormihoiatus, siis ei tohikski sügisel toast välja minna ju! Mina käisin igatahes eile õhtul veel rattaga sõitmas. No väga meeldiv ei olnud, aga Mary Poppinsit ka ei teinud ja minema ei lennanud.