Traaaa...

..ehk õpetus sellest, kuidas täpselt on võimalik maha jääda rongist, mille väljumiseajast oled sa teadlik olnud juba kaks päeva ja mille jaoks sa ärkasid üles rohkem kui poolteist tundi varem. Tegelikult see pole üldse raske, vaja on vaid jälgida oma arvutikella, mis paneb no niii puusse, et ise ka ei usu. Okei, täpsemalt siis 5 minutit, aga just täpselt see on see aeg, mis kulub mul siit rongijaama jõudmiseks. Perse ma ütlen. Alates nüüdsest hakkan ma kokkulepitud ühistrantspordi aegadele varem kohale loivama. Normaalselt varem ikka. Mingi..tund või nii? Äkki siis juhtub ime ja ma ei jää maha enam.
Aa, ja ma kukkusin eile rattaga. Jälle. jah, see on nüüd ametlik, mind ei tohiks ratta selga lasta enam. Kunagi. Aga seekord ma pääsesin väiksemate vigastustega kui eelmine kord. Aint pöial ja käsi on valusad. Eelmine kord oli ikka verd ka. Ja seekord ma kukkusin liikuvalt rattalt ikkagi, see on juba nagu veits teine tase kui seisva rattaga käna käia. Tähendab põhimõtteliselt ma sõitsin teisele rattale sajaga tagant sisse nii, et seda võib nagu natukene avariiks ka nimetada või nii.
Okei, teine katse, kell kaks läheb uus rong ja selle peale kavatsen ma nüüd küll jõuda. Maksku mis maksab. See ei saa ju niiii raske olla?!
*Võtab midagi lugemist ja kaob vaikselt rongijaama uut lootust ootama. Jah, kaks tundi varem, aga mis siis?

I need your blood

Jeesh, jeesh... (rumeenia aktsendiga)
Your mother was a hamster and your father ate, well, elleberries...HA

Älisss Älisss

Ma sain tasuta sisse. Nii tore, et ma otsustasin siiski Haapsallu passima jääda. Pealegi oli niisama ka tore. Enne kontserti siis. Aga jah. See mingi tegijavend seal täitsa meeldis mulle. Nii kena temast, et ta lambist mulle oma All Access kaardi või misiganes asja andis. Ja siis ütles lihtsalt, et Have a nice evening ja mina kappasin minema, ennem ütlesin muidugi thank you so very much ka või midagi sinna kanti.
Rahvas oli ikka metsikult palju tegelkult. Mingid värdjad purjus tüübid oleks mulle peale kukkunud mingi umbes kuus korda aga ma suutsin oma ilgeltjubeõudsalt väsinud jalgade peal siiski nende eest minema manööverdada.
Tegelt oli kahju nii taga olla, sest ma nägin ikka suhteliselt vähe. Aint seda, et mingi blond tsikk vehiks seal midagi ja et Alice vahetas oma riideid mingi kaks korda. Valge ülikond ja must ülikond või midagi sinnakanti. Aa seda nägin ka, et tal pea maha giljotineeriti. Aga arvestades seda, et ma seisin ühe tõsiselt pika ja turske mehe seljataga ja ma pidin millegigi nägemiseks kikivarvukile tõusma ei olnud see eriti nauditav kogemus.
Tagasi tulles jalad valutasid rõvedalt ja ma olin ise ka nii väsinud et otseselt ei maganud vaid olin lihsalt sellises äärmiselt letargilises mittemidagi teha viitsivas olekus. Taevas oli palju tähti.
Aga tänane ilm on selle eest sitt ruudus. No andke andeks aga on ju?

Aneemiline isik

Ma ei ole selle tähenduses veel kindel, aga igaljuhul mu naabrimees ütles, et ma olen nagu aneeliline isik. Isn't this magical.
Ma läksin eile kell viis magama. Now how sick is that?
Aa, ja ma avastasin, et mulle meeldib kirju saada. Nii tore on leida postkastist endale kah midagi peale reklaami ja arvete. Saata meeldib tegelikult ka.