Sa vana kuradi kurat

MIks te teete nii ah? Tõsiselt, miks? Kas mina olen midagi sellist teinud teile?Persse ma ütlen. Ma ei saakski teha nii. Isegi siis kui ma tahaks ja tõsiselt pingutaks ja vaeva näeks sele nimel. Miks? I'll tell you why...sest et ma ei ole selline nagu vaja oleks. Raisk. Ausalt. See on juba mingi kuuesajakaheksakümneviiiies kord kui ma tema pärast tujust ära olen. Saate aru, TEMA pärast. Aga ma ei peaks olema, sest ta ei tähenda ju mitte midagi. Asi on põhimõttes. Või ma ei tea. Äkki ei ole ka . Vahet ei olegi. Igaljuhul olen ma praegu solvunud, vihane, pettunud ja kurb. Ja ma pean veel kuhugile sünnipäevale minema. Nahhui pohhhuuuuiii. Ma ei taha ja mind ei huvita. Ma tean ainult üht inimest, kes saaks mu tuju parandada aga teda saan ma kahjuks näha ainult pühapäeviti ja seda ka ainult mingi kuradi pool tundi, kui sedagi. Millega ma sellise ****hunniku ära olen teeninud ah? Enda arust ei tee nad muidugi midagi paha, aga mina? Kuidas mina ennast tundma peaks? Võiks ju korrakski selle peale mõelda. K O R R A K S K I. Ma tahaks, et ma saaks öelda et mul on ükskõik ja minupärast võiksid nad üksteist ära süüa aga ma ei saa ju. Miks ma pean selline olema? Selline kellele sellised asjad nii faking palju korda lähevad. Tahaks olla selline kellel on jumala savi koguaeg. Tehke, olge, pange. I don't give a fuck.
Ja siis küsitakse, et miks sa mossis oled. Suunurgad on allapoole kõik ja puha. Aga vot mis see teie asi on? Ärge lihtsalt käige mulle närvidele nii palju. Katsuge olla. Ja üldse, piirake oma erutust. Ma lähen hüppan nõmme sillalt alla parem.
TE OLETE VÄRRRDJAAAD!( ei mitte teie, need teised. Need, kes seda ei loe)

Paneks heavy käima ja teeks vortsikastet?

Või mis teie arvate?
Neeh, praegu ei viitsi. Täna tuleb teha üks korralik lugemise päev Katrini soovitatud kohas, et natulke oma kohustusliku kirjanduse listi lühendada. Nägemist siis praeguseks.

Klooga rand

Et me siis läksime klooga randa mingi kella üheksase rongiga täna. Väga spets oli. Rongiga on tegelikult tore sõita. Aga vaata mingi 8 tundi lauspäikese käes passida- see juba on midagi. Tahate teada misasjad mul kõik ära põlenud on? Ei taha? Kahju küll, ma ütlen ikka. Kannnnnnid on ära põlenud. Arvake nüüd ära mis näoga ma istun siin arvuti taga. Toppisin mingi 6 kilo kreemi ka endale peale. Loodame, et aitab, Peab aitama. Muidu ma ei saa mingi kaks nädalat istuda umbes. Evat nägime ka. Käis tsillis koos kahe sõbranna ja koer ottoga nudistide rannapoole peal. Nemad ei olnud küll ära põlenud. Huvitav, kas nudistid päevituvad halvemini siis? Mu pea valutab, aga mulle meeldis.

Oma rand ja hiigel niidirull

Eile oli jälle väike koosviibimine ühe tüübi maal. Pidu vanainimestega või umbes midagi sinnakanti.Ma ei joonud. Mõni jõi. Päris korralikult ikka. Ei suutnud oma rögiseva häälega olen kännuämblik ja istun kännu otsas öelda. Ütles koguaeg ämbliku asemel konn. Mälukonn ühesõnaga. Nii armas oli. Kell neli sai magama mindud umbes. Neljakesi ühes voodis. Teoorias pidi sinna üldse viis inimest ära mahtuma, aga kuna üks jõi veel viina ja siidrit ja gini ja õlut ja pahaksläinud koduõlut ja siirupit, siis ta jõudis alles kell 8 hommikul magama ja viis oma norskava tsiki koos endaga üldse teise tuppa ära. Jumal tänatud. Seal toas, kuhu nad magama läksid oli pärast mõõõõnus pohma hais ju. Jube. Ma sain kokku üldse mingi 4 tundi magada umbes. See väike "roosa tuba" oli lõpuks ikka jõhker saun. Aken kah eriti lahti ei käinud.
Hommikul läksime koos ilma lubadeta härra maksiburgeriga koos poodi. Ja siis viisime kaks biffi bussijaama. Ma oleks kah võinud bussiga koju sõita, aga ma ei viitsinud. Niisiiis ma jäin veel sinna nillima ja tsillima. Käisime jalutamas ja konni otsimas. Oma kolm tundi kindlasti kui mitte rohkem, tüübi õlad olid täitsa ära põlenud. See on see, kui särki ei oska selga panna. Aga paras talle tegelikult, sest ta tegi must pilti, kuigi ma seda üldse-üldse ei tahtnud. Ma oleks ta salatirohelise papu ikkagi keset põldu pidanud viskama. Siis ta oleks seal pidanud rukkirääkide ja mäginugistega võitlema, et seda uuesti tagasi saada. Ha- ha.
Aga meil oli oma rand, kus sai lebotada. Ilus puhas valge liiv oli. Kui ta kõhu asemel oleks olnud suur "magu" nagu tema ütleb, siis oleks veits mugavam olnud mul. Aga see selleks, küll ta selle ka kasvatab endale. Ja siis sai veel hiiglasliku niidirulli otsas hängida. Me arutasime, et me ei saaks isegi siis sinna niidist ühte ringi peale kerida, kui me kõik oma riided üles oleksime harutanud. Niisiis me ei teinud seda.
Ja me unustasime ennast sinna niidirulli otsa nii kauaks, et kui härra pohmakoll, kes lõpuks üles suvatses ärgata, oleks teisele poole sõitnud ja sealt kaudu koju läinud, siis me oleksimegi vist siiamaani seal. Õnneks ta siiski märkas meid seal rulli otsas. Ja siis, põrõõõmpõrõõõm, kaks kilomeetrit sõitu ja geniaalne mees sõidab sajaga üle suure kivi. Põmm, kumm katki. Wheeeee, autost välja ja kummi parandama. Aga lõppude lõpuks, pärast männikul mingil asjal järgi käimist, sain ma koju ka. Jube väsinud olen nüüd. Aga hea on olla. Väga lahe päev oli. Üks kõige paremaid tegelikult.