Come play with me

M ei tea miks, aga ma olen juba päev otsa täiesti tujust ära. Ilma igasuguse selge põhjuseta. Ja mind häirib see, et ma olen väsinud, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ei, see ei ole selline emotsemine praegu, et kogu maailmavalu on minu õlgel, vastupidi, ma tunnen end nagu vanainimene, kes on väsinud olemast vana. Ma ei tea, kas see mida ma just ütlesin, meigib sensi kellelegi peale minu, aga see vist ei olegi oluline.
Ja ma olen enda peale jälle vihane. Vihane sellepärast, et ma ei jaksa käia koguaeg liblikad kõhus ringi ja mõelda ainult sellele, mis juhtus, kuigi midagi õieti ei juhtunudki....aga teate küll seda kõhutunnet, selline näriv ja mitte otseselt hea, ega halb, aga sa tunned, et ta on koguaeg olemas. Ja mõtted...nendest ma ei taha rääkidagi. Ma olen loll, loll, loll! Ma elan ise oma elu keeruliseks ja siin ei ole kedagi teist kahjuks süüdistada.