Täishoor olen, millest siin enam rääkida?

Ma ei saa aru praegu. Vastastikune kerge ilkumine on tavaline minu jaoks. Ma ei näe selles kellegi mõnitamist või solvamist. Ja need, kes sellest aru ei saa, ei tunne mind absoluutselt.
Teine variant on see, et ma lähen kuskile metsa elama ja ei suhtle enam inimestega, sest ilmselgelt tekitan ma ainult probleeme ja pahandusi. Kõige hullem on see, et enesele mitteteadlikult ja see teeb mind kurvaks. Ma ei oska kuidagi käituda enam. Kõike mida ma teen või ütlen tõlgendadakse kuidagi minu vastu ja ma ei oska ennast kuidagi kaitsta ka. Kui ma puhtast südamest üten, et ma ei taha kellelegi halba, siis ehk te suunate midn veidi, et kuidas oleks siis viisakas ja tore inimestega käituda? Sest on ju kaugelt näha, et ise ma sellega hakkama ei saa. Või kui tahetakse lihtsalt, et ma teatud inimestega ei suhtleks, siis võiks otse öelda nii.
Aga võibolla ma olen lihtsalt paranoiline ka.