Mis teema sellega on, et kui sa lähed täiesti suvaliste riietega ja sellise väljanägemisega, nagu sa oleks viimased kaks aastat tänaval elanud, korraks poodi, et leiba osta, siis peab seal poes kindlasti mingi vana tuttav olema, keda sa pole ammu näinud? Piinlik on ju?! Aga laiskus on nii suur, et ei viitsi ju ennast iga kord üles ka lüüa, kui kahekümneks minutiks selverisse minna...Elu keerdkäigud on mulle kohati arusaamatud.