Kliimaks?

Kui ma midagi juba tükk aega tahtnud olen ja selle lõpuks saan...miks ma siis rahul pole? Miks ma ikka õnnelik ei ole?
See kõlab nagu klishee (seda ei kirjutata ju nii?) aga ma ei maga ja ma ei söö. Ma ei suuda keskenduda, mind ei huvita mitte miski. Ma käin poes aga ma ei mõtle mida ma ostan. Ma kuulen teisi inimesi, aga ma ei kuula neid. Mind ei huvita milline ma välja näen kui ma ilma meigita õue lähen. Mul on ükskõik kes mulle tänaval vastu tuleb, kui see just tema pole. Mulle ei lähe absoluutselt korda, et mingi Ljudmilla kuskil poes näeb, kuidas mul ketšupipurki vaadates silmad märjaks lähevad, sest talle meeldib ketšup.... Ma suudan mõelda ainult talle. Kus ta on, mida ta teeb ja kellega ta seda teeb? Ja kas ta mõtleb mulle nii nagu mina talle?
Ometi ma ei peaks nii mõtlema. Ma ju ise tahtsin seda, mis mul nüüd siis viga on järsku? Ja mis kõige tähtsam, kas see läheb üle ja kui siis millal? Ma kardan, et ei suuda nii kaua vastupidada.
See ju läheb üle? Läheb ju? Palun öelge mulle, et läheb.