umm..

Kes oleks uskunud, et nii võib ka minna...aga näed läks...ja vahet polegi mis...kes teab see teab kes ei tea sellel polegi vaja teada. Silm kipitab...juba mitmendat päeva...vahest lihtsalt istun ja pisarad voolavad...närvid on läbi vist. Või ma ei tea ka...kuidagi selline kurb on olla.
Tahaks nii palju asju teha aga lihtsalt ei jaksa...uimane on olla koguaeg.Magada ka ei ole mõtet...ja..tglt ei tahagi nagu magada....


Nädalavahetusel sain magada kokku mingi...3 tundi maksimum vist. Tulin sünnipäeval koju laupäeval kell 10 hommikul ja mõtlesin, et saan magada....aga ei...tunni aja pärast oli lätti sõit.Tee peal ka magada ei lastud ja nii ma siis olingi päev otsa jälle üleval...sõita oli ka krdi pikk maa...sinna minekuks kulus vist mingi 6 tundi ja tagasi läks veits kauem, sest me ei osanud lätist enam väja sõita...mine siis veel sellistega kuhugile eks...hehe...ei tegelikult oli täitsa tore, isegi kui enamus rahvast küsis koguaeg, mis mul viga on, et ma "sellise" näoga olen...aga ma olin lihtsalt väsinud ja muud ei midagi...või siis no..mõni muu asi tegelikult ka...aga sellest me ei räägi...
Vihma muide sadas koguaeg, nagu koguaeg sadas...vaheldus seisnes ainult vihma koguses...kord padukas, siis jälle tibutas...


Praegu mõtlen mida teha, kas jääda koju lebotama või minna kuskile...
Õues on jälle nagu tavaliselt mingi täiesti mõttetu ilm, aga noh...positiivne vähemalt, et vihma ei saja...üldse see vihm on mind juba nii krdi ära tüüdanud, et ma ei tahagi enam õue minna, isegi aknast on masendav välja vaadata.
Lumi võiks juba maha tulla, oleks vähemalt ilus ja valge, mis sest, et külm.Jõuluvaheaeg võiks üldse olla tegelikult, siis ma vist istukski toas ainult, vahiks mingeid vanu jõuluteemalisi filme ja lihtsalt oleks....mmmmmm...*unistab*
Aga tegelikult te võiks mulle andeks anda, et ma selline värdjas olen?