Tavaline teisipäev ja Taivani meeshoor

Magasime C-ga hoolimata ta ema pingutustest ( raadio kõvasti keeramine, lapse kisa, kontsadega toas käimine, kassi tuppa kräunuma laskmine ja nõudega kolistamine) kella poole kaheteistkümneni ja läksime alles siis tööle. Uue teki all on ikka ropult mõnna magada.
Päeval kappas mu prints valgel hobusel Brüsselisse ja mina sain töölt ära alles servast enne üheksat, seega ei saanud saatma minna, ega midagi. A ses suhtes on ok, et graafiku järgi peaks ta homse päeva numbri sees tagasi jõudma, kui Stokholmi lennukas jälle mingit kala ei keera ja ta ööd kusagil ajalehe all magades veetma ei pea. Loodame parimat.
Ja kui ma Olli juurde Pollyit tsekkima läksin, siis ma pidin ennast isaseks ehmatama, kui Oliver teises toas häält tegi ja kodus oli hoopis. Jõime teed ja kurtsime muresid. Kahju on vaadata, kuidas inimene nii õnnetu ja kurb aegajalt olla oskab. Aidata ka väga ei õnnestunud, sest ma ei ole ju Jaen, keda ta nii väga taga igatseb. Jaenil on ikka vedanud, et tal selline sõber on. No eks me kõik omamoodi vist natuke igatseme tegelikult. Mina isiklikult ootan huviga oma sea päraku saabumist...
Aga vähemalt on mul homme vaba, tsiteerides Oliveri :P